Hei teie seal,
| Piknik Räpina sadamas |
igatahes tuli meil mõte, et miks mitte jäädvustada kogu seda kahe aasta melu, mida meile Räpina Aianduskoolis pakutakse. Noniii vennased, me oleme juba 2 nädalat ja mõned päevad peale chillinud koolis, ühikas, pargis no ikka kõikjal, ma arvan, et te olete meid seitset kuskil kohand. Tavaliselt sellised imelikud, irvitavad alatihti, häälitsevad, tõmblevad kuskil kus ette juhtub. Päris lihtsameelsed jah, peaks mainima. Aga peamine on see, et oleme juba päris mönusalt ennast Räpinas sisse seadnud ja kenasti sõbrunenud ja ja... nu teate ju isegi seda värki, et uus koht ja uued inimesed.
Nagu juba aru saite, on meid kokku ainult 7. Heli on väike ja armas tütarlaps, üli vahva naeruga ja ta mõmiseb naljakalt kui ta millegagi rahul on. NB! Alati peale korraliku krampides naermist. Siis on väike Laura, selline energia pall, kes samuti harrastab naermist ja tembutamist, üli vinge vandersell lihtsalt. Ohoo, tuleb välja, et ainuke klassivend, Mario, kes täidab klassi sellise meluga, et nagu oleks klassis tohutult palju poisse. Jaa, oskab meelt lahutada, meie DJ Mario Miller lihtsalt parim. Jätkame ikka väikeste inimestega, meie väike Loreida on selline haldjamoodi ülirahulik olevus, selline seltskonna hing, malbe ja toredake. Kaili vast saab juba kooli alguses pärja pähe ja medali kaela, sest teadmised juba purskavad igale poole, kus tema aga oma suu lahti teeb. Tõsiselt hea pea ja erksa olemisega aedniku hakatis. Birgit ehk Birks, nagu me harjunud juba, tema on müstiline, jah, seda ta on küll. Eks me püüame välja selgitada, mis temas peidus on. Ja siis on veel suur Reta, otsekohene, no püüab olla alati positiivne, ah kirjutage ise, milline ta on :) Ma ka kõike ei tea.
Meie esimene outside tour viis meid Räpina sadamasse. Kõik sai alguse sellest, et Heli ütles kartuli põllul, et tal täiega kaneelirullide isu ja nii see lumepall veerema hakkaski. Läksime Reta väikse sinise masinaga Konsumisse, meeles mõlkumas paan, et läheks siis sadamasse sööma. Praktika päev oli üsna ränk ja lõpuks prantsatasime oma kompsudega Jõe ühika köögis.
Valmimas olid kaneelirullid, kana kartuli salat, vinkupirukad ja kõike muud. Vahva on see, et tegijatel ju ikka juhtub, niiet meilgi algasid huvitavad apsud juhtuma.
| Pudelist rull ja pildil on Reta |
Esiteks tainast oli vaja rullida, aga kust kurat seda tainarulli veel ühikast saab, pole ju ei meil ega neil. Poodi jälle minek, võrrile hääled sisse ja anna aga pennalt. Rulli ei ostnud aga ahjuplaadi saime küll. No seda jama illustreerivad meie toredad köögikaadrid. Teistele võib tunduda selline ettevõtmine tavaline aga meile oli see uus ja huvitav kogemus, kus sai põrandal kõht kõveras naerda, toiduga mässata ja akna ees tantsida, pigem nagu tõmmelda, niiet ühika mutt ja aknatagune rahvas vaatasid. Aga mis siis sellest, tähtis on fannida.
| Salasilm nagu Hardi Volmeri laulust |
Õhtu oli ju noor ja me jõudsime õnnelikult kahe autoga sadamasse, toit veel soe. Koht oli ülimalt vägev. Muulid, rannamajake, järv, jah see tohutu suur Peipsi, lihtalt laius meie ees. Kõik mis meie sel hetkel mõtlesime, oli toit, siis tuli muusika ja no pärast hakkas see hirnumine jälle pihta. Tore oli tõesti, kõik olid ju omamoodi aktsioonis.
| Tagant vasakult on Riimo, Birks, Reta, Mart ja eest vasakult on Laura ja Heli |
Tore teisipäev
Mõned pildid paneks siia veel, just tänasest avamaa lillede tunnist. Istutasime pojenge ja muidugi rohisime suvelillede kollektsiooni, aa jah, seda ka veel, et päev algas ju dendroloogia tunniga ehk siis uurisime lehti, mis tähendab, et kõmpisime pargis ringi, juheiii selle peale :)
| Orjav Kaili |
| Ainuke aktivist |
| Igaüks omas mullis |