Savonlinna jne (FIN)

Hei!

Tegime teisipäeval (10. mai) umbes 350 km pikkuse tripi. Mina ja Ragne ootasime Markkut koolimaja ees juba veidi enne seda, kui kell 8 sai, sest kell 8 oli meie sõidu alguseks planeeritud. Kui möödas oli 15 minutit ja me tahtsime helistama hakata, et küsida, kuhu Markku jääb, jõudis ta just kohale. Ei teagi, ta polnud päris täpne, aga samas oli ta ju päris täpne, et just enne seda jõudis, kui me helistama tahtsime hakata. Tegelikult ta jääb kogu aeg hiljaks :D

Tal oli väga vana kaart, mis otse meie silme all vaikselt lagunes. Nimelt üks osa sellest tuli ära ja ega seal ei olnud vist eriti palju neid murdekohti, mis katki ei olnud. Ta ise arvas, et see jääb ilmselt viimaseks reisiks selle kaardiga. Aga probleemi polnud, kuna saime siiski üldise pildi sellest, millistes kohtades peatume ja kust kaudu sõidame.

Esimene peatus oli Puumala juures, et Saimaa järve vaadata. Saimaa on Soome suurim järv ja kui me hommikuti ratastega Mikkeli parkki praktikale kimame, lähme üle silla, kus all laiub samuti väike osa Saimaast.

Saimaa Puumala kandis

Markku küsis palju loomade ja lindude kohta, keda Eestis kohata võib, ning rääkis ise Soome kohta. Saime näiteks teada, et valge-toonekured ei ela Soomes, kuna siin ei ole mingeid teatud konnasid, mida nad söövad. Mõni aasta tagasi küll sai üks kurepaar kolm järglast, aga tavaliselt seda ei juhtu.

Järgmisena tegime tanklas peatuse ning ma ostsin endale ühe laheda värviraamatu, mis maksis ainult 7 €. Ei tundunud üldse kallis, arvestades neid pilte, nende kogust ja seda, et ma ostsin selle tanklast, kus tavaliselt on asjad palju kallimad kui mujal.

Mõned pildid sealsetest piltidest:

Käisime ka kuskil sillal, kuhu sai liftiga sõita. Enne selle silla ehitamist pidi praami ootama, et teisele poole saada ning oma teekonda jätkata.

Üleval on sild, kus käisime

Vaade sillalt

Edasi läksime Siikalahti linnutorni linde vaatama. Plaanisime alguses grillida ja siis linde vaadata, kuna kõhud olid juba tühjad, aga seal istumiskohas oli nii palju rahvast, et otsustasime oma võileivad ära süüa ja kohe linde vaatama minna.

Linde oli põnev jälgida. Ega ilma binoklite ja teleskoobita ei oleks seal midagi eriti teha olnud, kuna nendega sai ikka väga täpselt vaadata, mida linnud tegid, aga palja silmaga ei saanud midagi eriti aru. Jälgisime erinevaid parte, luike, kotkast, kajakaid, harakaid. Kõige põnevam lind, keda nägime, oli ilmselt sarvikpütt. See lindude vaatamine ja erinevatest loomadest rääkimine pani mind mõtlema, et ma tean neist päris vähe, kuigi nad on tegelikult kõik põnevad ja omamoodi lahedad :)

Sarvikpütt (Podiceps auritus)

Vaade tornist kuskile poole

Just sukeldunud part :D

Hiljem grillisime ja ajasime juttu. Kuulsime ilmselt kõige põnevamat lugu, mida me kunagi oma terve elu jooksul üleüldse oleme sinepi kohta kuulnud. Ei, ma ei muutu sarkastiliseks. See oli tegelikult lahe lugu ühest Soome sinepifirmast, mille rootslased ära ostsid. Nimelt peale omaniku vahetust ei jäänud vanad töötajad enam sinna tööle, vaid tegid enda sinepifirma. Soomlased hakkasid seda uut sinepit ostma, mis tegelikult oli sama retsepti järgi tehtud ja maitses ka samamoodi, kuna töötajad ju teadsid, kuidas seda valmistada. Et rahaliselt toime tulla, viisid rootslased tootmise üle Poolasse, kuna seal on odavam. Sinep muutus ka odavamaks, aga Soome inimesed eelistasid ikkagi soomlaste firma poolt toodetavat sinepit. Milline rahvuslik kokkuhoidmine :)

Linnud majakeselt, kus olid infotahvlid

Järgmiseks käisime Savonlinnas kindlust vaatamas. Sel hetkel oli seal mingi kohtumine toimumas ning me ei saanud sisse.

Kindlus

Vets, nagu Markku ütles

Tagasiteel käisime korra veel Juva ABC-st läbi ning siis kulgesime niisama mööda teid.

See on hea, et meile selline päev ette on nähtud ning me ei pea pidevalt ainult praktikal olema, kuna siis saab veidi vabamalt võtta ja pealegi oma velodega me eriti kaugele ei jõuakski avastama minna.